Koosloome

Tutvustus

Koosloome tähendab seda, et teenuse arendamise ja pakkumise eest vastutav organisatsioon kaasab teenuse arendamisse vajalikud osapooled, sealhulgas teenuse sihtgrupi ehk kasusaajad. Edukas koosloome protsess eeldab  oskuslikku juhti (meetodi tundjat), kuna arenduse käigus võib muutuda nii esialgne eesmärk kui ka viisid sellene jõudmiseks.

Koosloome lähtub põhimõttest, et klient ei ole passiivne teenuste tarbija, vaid aktiivne osaleja teenuse planeerimises ja pakkumises, ning soovitud tulemus saabub ainult juhul, kui ka klient ise annab panuse. Näiteks kaitstud töö teenuse puhul sõltub teenuse edukus kliendi  – erivajadusega isiku – motivatsioonist teenust tarbida ja avatud tööturule jõuda. Klient kaasatakse koosloomes kas otse, st teenuse ühisel disainimisel või läbi kvalitatiivsete uuringute (vaatluste, intervjuude jne).

Näited

Hoolekandeteenuste taotlusvooru ettevalmistus

Sotsiaalministeerium  kavandas teekonna  hoolekande lahenduste (teenused, tooted ja teenuste osutamise korraldus) prototüüpide välja töötamiseks ja testimiseks.   Fookuses oli hoolduskoormuse vähendamine ja/või erivajadustega inimese tööle naasmise/jätkamise  toetamine. Eesmärk oli kõigepealt luua eeldused uuenduslike teenuste välja töötamist ja neid seejärel avatud taotlusvooru raames rahastada. Avatud voorude kaudu toetatakse sotsiaalteenuste arendamist, osutamist ja käivitamist nii, et need oleksid jätkusuutlikud. See tähendab, et kohalikud omavalitsused peavad arendatavaid teenuseid edasi osutama ka pärast  struktuurivahendite rahastamisperioodi lõppemist.

Ministeerium pidas oluliseks algatada arutelu teenuste pakkumise innovatsioonivõimaluste üle selles valdkonnas, soodustada koostööd teenuse osutajate vahel (omavalitsused ja ettevõtted või vabaühendused), innustada uuenduslike rakendusideede genereerimist ja toetada parimate ideede arendamist toimivateks lahendusteks.

Selleks mõeldi  häkatoni ehk Heaolutalgute  – 1-päevaste töötubade seeria – vormis välja võimalikke lahendusettepanekuid ning tiimides loodi lahenduste esialgsed prototüübid. Need on plaanis edasi arendada taotlusteks, mis konkureerivad  rahastamiseks. .

Innovatsioon noorsootöö kui avaliku teenuse planeerimisel ja teostamisel  riigi   ja omavalitsuste koostöös

ENTK (Eesti Noorsootöö Keskus) vedamisel on läbi viidud oma nn haldusreform ehk moodustatud  teenuse piirkonnad noorsootöö jaoks (sh huvitegevuse ja  huvihariduse pakkumine). Piirkonnad moodustati omavalitsuste koostöögruppidena, kusjuures grupeerimise aluseks oli  nii klientide (noorte) kui teenuse osutajate (nt huviringi juhendajate) liikuvuse ja paiknevuse analüüs.

Kui teenuste kättesaadavus oli andmete alusel kaardistatud, toimusid kohtumised omavalitsustes, et  täpsemalt selgitada  olukorra põhjuseid ja nii öelda turutõrked ehk takistused teenuste pakkumisel. Samuti oli eesmärgiks kontrollida, kas statistilises pildid väljajoonistunud seosed on ka reaalses elus samad. ENTK tegi omavalitsustele ettepaneku moodustada grupid, kellega koos analüüsida oma noorsootöö olukorda ning selle najal koostada ühine tegevuskava noorsootöö kitsaskohtadest üle saamiseks. Kava koostamisele eelnes arenguprogramm ning selles osalesid nii valdkonna spetsialistid kui juhid, ning kohustuslik oli sündivad ettepanekud läbi rääkida  teiste partneritega, kes teenuste juures osalevad.  Samutiolukorra kaardistamiseks ja lahenduste pakkumiseks oli nõutav noorte küsitlemine nende vajaduste ja ideede kogumiseks.

Tegevuskava alusel sai võimalikuks ENTK-l toetada noortele mõeldud tegevuste elluviimist struktuurivahendite kaasrahastusel. Seejuures andis kava sisendi ka igale KOVile unikaalsete teenuste  planeerimisel ja omavahenditest rahastamisel. Kogu programmi peale seati ühiselt ka  indikaatorid, millega tulemuslikkust mõõta  – näiteks noorsootöösse hõivatuse kasv piirkonnas.

Koosloome vormis seati nii ühised  eesmärgid ning tegevused kui ka igale osalevale KOVile eripärased suunad. Tulemuseks oli  ühiselt kokku lepitud rahastamiskava, kuid selgemaks sai  rollide jaotus teenuste osutamisel. Samal perioodil korraldati ümber ka riikliku tugiasutuse ENTK administratiivne struktuur  – paljud nõustajad asusid tööle  oma kodukontoritest, et nende tegevus oleks oma vastutuspiirkonnale lähemal.

Sügisest 2017 algab  uus koosloome, et leida suunad teenuseinnovatsiooniks. Iga koostöögrupi tegevuskavas valitakse kuni kolm probleemi, mida tahetakse lahendada uuenduslikult. Plaanitud 4 kuud kuni pool aastat kestev ühine arendusteekond, et probleem sõnastada ja  jõuda uute lahenduste ettepanekuteni, mida on võimalik asuda rakendama.

SIB kui koostöömudel avaliku ja erasektori vahel

Ühiskondliku mõju osakute (ingl Social Impact Bond ehk SIB) näol on tegemist  koostöö- ja rahastusmudeliga, mille eesmärgiks on tõsta ühiskondlike probleemide lahendamise tulemlikkust.

Ühiskondliku mõju osakute mudelit on maailmas rakendatud väga erinevate sotsiaalsete probleemide lahendamiseks sh näiteks haavatavate gruppide tööhõive tõstmine; kodutute rehabiliteerimine; haridusliku mahajäämusega laste järeleaitamine jne.

Osakute mudel võimaldab erakapitali toel katsetada ja edu korral asendada riigi poolt pakutavaid teenuseid, parandades seeläbi nii teenuste kvaliteeti ja mõju kui ka hoides edaspidi märkimisväärselt kokku riigi raha. Mudeli eduka rakendamise korral on tulemuseks rohkem abisaajaid, vähenenud ühiskondlik probleem, kasumlik investeering rahastajale ning võimekam  teenuse osutaja.

Mudeli raames rakendatav sekkumine peab olema tulemuslikum seni kasutusel olevatest lahendusest.  Tellija teenuse eest siis, kui uus sekkumine on olnud mõjusam kui seni pakutav riiklik teenus ja riigile tekib selle arvelt kulusääst.

Sellise säästu arvutamiseks peab esmaselt olema teada, kui palju maksab sama või sarnane riigi pakutav lahendus. Seega on eelduseks sihtrühmapõhine  kuluarvestus.